2. tüüpi diabeet

2. tüüpi diabeet on keha energiaainevahetuse häire, mille puhul on häirunud veres ringleva glükoosi ehk veresuhkru kasutamine. 2. tüüpi diabeet on tingitud sellest, et kõhunäärmes toodetava insuliininimelise hormooni toime nõrgeneb ja tootmine  väheneb.
Kõik keha rakud vajavad töötamiseks suhkrut. Veres ringlev suhkur siseneb rakku insuliini abil. 2. tüüpi diabeedi puhul ei reageeri keha normaalsele või isegi suurenenud insuliini kogusele õigesti – sellist seisundit kutsutakse insuliiniresistentsuseks. Selleks, et rakud insuliinresistentsuse taustal piisavalt suhkrut kätte saaksid, hakkab kõhunääre suuremas koguses insuliini tootma. Aja möödudes kõhunäärme rakud väsivad, nende suutlikkus insuliini toota väheneb ja selle tagajärjel tõuseb suhkru tase veres.

2. tüüpi diabeedi tekkepõhjused

2. tüüpi diabeedi põhjus on kombinatsioon pärilikest ja eluviisist tulenevatest teguritest. Inimesel, kelle lähisugulasel (ema/isa/õde/vend) on 2. tüüpi diabeet, on suurem tõenäosus sellesse haigestuda. Teised 2. tüüpi diabeedi riskitegurid on vanus, ülekaal, ebatervislikud toitumisharjumused ja vähene kehaline aktiivsus.Ülekaal, eriti kõhupiirkonna rasvumine, põhjustab insuliiniresistentsust. Lihtsaim viis ülekaalu hinnata on kehamassiindeksi (KMI) abil, mille arvutamisel jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m2). Täiskasvanute puhul jääb normaalne KMI vahemikku 18,5–24,9 kg/m2, vanemaealistel (65-aastastel ja vanematel) inimestel on soovitatav KMI < 30 kg/m2. Kõhupiirkonna rasvumist aitab hinnata vööümbermõõt. Soovituslik vööümbermõõt on naistel kuni 88 cm, meestel kuni 102 cm.
Insuliiniresistentsus paneb aluse 2. tüüpi diabeedi tekkele. Selle olemasolule võivad viidata ka vererõhu tõus ja kõrge kolesteroolitase. Kehakaalu langetamine ja korrapärane kehaline aktiivsus vähendavad insuliiniresistentsust ja seeläbi langeb ka veresuhkur.

Diabeedi tüsistused

Kõrge veresuhkur kahjustab aja jooksul veresooni ja närve, aga veresuhkru normi piires hoidmine aitab tüsistusi ennetada või edasi lükata. Diabeedist tingitud tüsistused on järgmised:
  • südame-veresoonkonnahaigused (sh südamelihase infarkt ja insult);
  • probleemid nägemisega, nt
    • silma võrkkesta väikeste veresoonte kahjustus (diabeetiline retinopaatia);
    • silmaläätse hägustumine (katarakt ehk hallkae);
    • silmasisese rõhu tõus (glaukoom);
  • diabeedist tingitud neerukahjustus (diabeetiline nefropaatia);
  • diabeedist tingitud närvikahjustus (sh labajalgade tundlikkuse häired, erektsioonihäired);
  • halvasti  paranevad jalahaavandid;
  • igemehaigused ja teised suuprobleemid (sh periodontiit).

 

2. tüüpi diabeedi ravi

2. tüüpi diabeet on krooniline haigus, mida ei saa välja ravida, kuid eluviisi muutmise ja ravimitega on võimalik hoida veresuhkur normaalsena ja ennetada seeläbi teisi haigusi (tüsistusi). 2. tüüpi diabeedi ravis on olulisel kohal eluviisimuutused: ülekaalu puhul kehakaalu langetamine, tasakaalustatud toitumine ja regulaarne kehaline aktiivsus.

Võta diabeediravimeid arsti ettekirjutuse järgi.
Ära jäta ravimeid ise ära. Kui ravi katkestada, kaob ravimite veresuhkrut langetav mõju!
Kõrvaltoimete tekkel võta ühendust perearsti ja/või -õega.

 
Tasakaalustatud toitumise- ja liikumissoovitused leiad www.toitumine.ee

Veresuhkru enesemonitooring glükomeetriga

Glükomeetri saad oma perearstilt või -õelt, diabeediõelt, endokrinoloogilt või apteegist. Glükomeetri tarvikud (testribad ja lantsetid) on müügil apteegis. Tarvikutele rakendub Tervisekassa soodustus (kontrolli, et arst on väljastanud retsepti).
Veresuhkru kodus mõõtmine suurendab teadlikkust toidu ja kehalise aktiivsuse mõjust veresuhkrule ning aitab diabeediga paremini toime tulla. Veresuhkru mõõtmine ja väärtuste üleskirjutamine aitab tervishoiutöötajal anda individuaalseid soovitusi ja korrigeerida raviskeemi. Samas võib liiga sage mõõtmine põhjustada üleliigset stressi ja muret.
  • Diabeeti põdev inimene, kes ei kasuta insuliini, ei pea kodus iga päev veresuhkrut mõõtma. Mõõda veresuhkrut normist madalama veresuhkru ehk hüpoglükeemia kahtluse korral või enne õe või arsti vastuvõttu, kui diabeediravis on tehtud muudatusi.
  • Kui kasutad ainult pikatoimelist insuliini, mõõda veresuhkrut iga päev enne hommikusööki insuliinravi alustamisel või annuse muutmisel ja ühel päeval kuus kolm-neli korda päevas.
  • Kui süstid insuliini mitu korda päevas, mõõda veresuhkrut kolm-neli korda päevas (enne põhitoidukordi ja magamaminekut).
  • Kui oled insuliinravil, mõõda süstekordade arvust olenemata veresuhkrut hüpoglükeemia kahtluse korral ja pärast madala veresuhkru ravi, enne tähelepanu nõudvaid tegevusi (nt auto juhtimine) ja nende ajal ning ägeda haiguse korral (nt palavik > 38 °C).

Veresuhkru mõõtmisel toimi nii:
  • pese käed vee ja seebiga, kuivata korralikult;
  • sisesta torkeseadmesse uus nõel;
  • sisesta glükomeetrisse uus testriba;
  • aseta vinnastatud torkeseade vastu sõrmeotsa ja vajuta vabastusnuppu;
  • pane glükomeetrisse asetatud testriba vastu veretilka,  glükomeeter  tõmbab vere testribasse selle otsa kaudu. Veresuhkru näitu näed mõne sekundi möödudes;
  • eemalda glükomeetrist testriba ja torkeseadmest nõel.

Diabeediravi jälgimine

a.Kui veresuhkru kontroll on eesmärgipärane, siis üks-kaks korda aastas, kui ei ole eesmärgipärane, siis kolm-neli korda aastas.
b.HbA1c eesmärkväärtus < 7,0% (53 mmol/mol) sobib enamikule 2. tüüpi diabeediga inimestele. Eluviisiprogrammis osaleval või ainult metformiinravil oleval inimesel, kellel puuduvad diabeedi tüsistused ja südame-veresoonkonnahaigus, sobib HbA1c eesmärkväärtus < 6,5% (48 mmol/mol). Kauakestnud ja tüsistunud diabeediga, raskete kaasuvate haigustega või eelnevalt raskeid hüpoglükeemiaid läbi teinud inimesele sobib HbA1c eesmärkväärtus < 8,0% (64  mmol/mol).

Jalgade hooldus

Tee:

  • Kontrolli labajalgu iga päev, kasutades selleks vajaduse korral peeglit.
  • Uuri nahka selliste muutuste suhtes nagu punetus, tursed, paksendid, villid, haavandid ja vigastused.
  • Pese jalgu iga päev, kuid ära leota!
  • Pärast pesemist kuivata jalad korralikult. Ära unusta varbavahesid.
  • Kreemita jalgu regulaarselt, eriti siis, kui nahk on kuiv. Jälgi, et kreem ei satuks varvaste vahele, sest see soodustab põletiku teket.
  • Hoolda varbaküüsi regulaarselt. Varbaküüsi lõika sirgelt. Vajaduse korral pöördu ravipediküüriks jalaravikabinetti.
  • Enne jalanõude jalgapanekut kontrolli, et jalatsis ei oleks kive või muid teravaid esemeid.

Ära tee:

  • Ära kõnni paljajalu.
  • Ära eemalda ise konnasilmasid ja soolatüükaid. Pöördu selleks jalaravikabinetti.
  • Väldi sünteetilisest materjalist sokke ja sukki.
  • Ära kanna ebamugavaid ja/või kitsaid jalanõusid.

Diabeet ja eriolukorrad

Haigestumine

Haigestumine või mistahes aktiivne põletik kehas toovad kaasa veresuhkru tõusu. Haigestumise korral
  • puhka piisavalt ja hoidu füüsilisest pingutusest;
  • enneta vedelikupuudust, tarbides piisavalt vett või magustamata jooke;
  • insuliinravil olles suurenda veresuhkru mõõtmise sagedust;
  • insuliinravil olles suurenda vajaduse korral ajutiselt insuliiniannust.
Pöördu perearsti poole raviskeemi ülevaatamiseks, kui veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/L, eriti kui esineb sage joomine ja urineerimine.
Pöördu perearsti poole raviskeemi ülevaatamiseks, kui veresuhkur on korduvalt alla 3 mmol/L.
Pöördu erakorralise meditsiini osakonda, kui esineb veresuhkru püsiv tõus üle 15 mmol/l (või glükomeeter näitab Hi), millega kaasneb enesetunde järsk halvenemine, iiveldus, oksendamine, äge kõhuvalu või võimetus tarbida vedelikku.

Lisad

Lisa 1. Hüpoglükeemia

Normist madalama veresuhkru ehk hüpoglükeemia korral langeb diabeeti põdeva inimese veresuhkur alla 4 mmol/l.
Hüpoglükeemia risk on suurim insuliinravil olevatel inimestel ja kindlate suukaudsete diabeediravimite (sulfonüüluuread) kasutajatel.

Hüpoglükeemia põhjus võib olla
  • liiga suur insuliiniannus
  • vähene või ebaregulaarne söömine
  • väga intensiivne või pikaaegne kehaline tegevus
  • alkoholi tarbimine

Hüpoglükeemia peamised tunnused on

  • tugev näljatunne
  • pearinglus/tasakaaluhäired
  • värin/surin/tundetus
  • nägemishäired
  • higistamine
  • nõrkus/väsimus
  • ärevus
  • peavalu
  • ebatavaline käitumine/segasusseisund
  • krambid
  • teadvuse kadu

Hüpoglükeemia ravi

Hüpoglükeemia kahtluse korral mõõda võimalusel  veresuhkrut.
Kui veresuhkrut ei ole võimalik mõõta ja esinevad hüpoglükeemia tunnused, tuleb madalat veresuhkrut ikkagi ravida.

Kasuta hüpoglükeemia ravis 15-15-reeglit:
  • veresuhkur vahemikus 2,8–3,9 mmol/l – tarbi 15 g kiiresti imenduvaid süsivesikuid;
  • veresuhkur < 2,8 mmol/l – tarbi 15 g + 15 g (kokku 30 g) kiiresti imenduvaid süsivesikuid;
  • 15 minuti pärast mõõda veresuhkrut ja korda vajaduse korral ravi, lähtudes veresuhkru väärtusest;
  • kui järgmise toidukorrani on aega rohkem kui tund, söö lisaks 15 g aeglaselt imenduvaid süsivesikuid (nt leivaviil).
15 g kiiresti imenduvaid süsivesikuid sisaldub
  • glükoositablettides (vt pakendilt);
  • glükoosigeelis (vt pakendilt);
  • pooles klaasis mahlas või limonaadis (ei tohi olla suhkruvaba);
  • ühes supilusikatäies suhkrus või  mees.

Raske hüpoglükeemia puhul võib inimene kaotada teadvuse. Teadvusetule inimesele ei tohi midagi suhu panna! Käitu järgmiselt:

  • kutsu kiirabi, helistades numbrile 112;

  • ​võimalusel süsti glükagooni (glükagoon on veresuhkrut tõstev hormoon, mida saab apteegist osta retsepti alusel)
    • annus 1 mg täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga üle 25 kg või vanematele
      kui 6–8 eluaastat;
    • annus 0,5 mg lastele kehakaaluga alla 25 kg või vanuses alla 6–8 eluaasta;
  • pane inimene stabiilsesse küliliasendisse;
  • oota kiirabi saabumist.

Lisa 2. Süsteravi

Diabeediravis kasutatavate süsteravimite (insuliin ja GLP1 agonistid) süstepiirkonnad on järgmised:
  • kõht
  • reis
  • tuhar
  • õlavars

  • Enne süstimist kontrolli süstepiirkonda. Ära süsti piirkonda, kus on verevalum, armkude, rasvkoe paksendid või kõvad tükid.

  • Sõltumata vanusest ja kehamassiindeksist sobib kõigile süstimiseks nõel pikkusega 4 mm.

  • Ravim süstitakse nahaalusesse  rasvkoesse.

  • Lihasesse süstides imendub insuliin kiiremini ja see võib viia hüpoglükeemia tekkeni.

  • Laste, noorte ja kõhnade täiskasvanute puhul võib vaatamata lühikese nõela kasutamisest tekkida vajadus tõsta nahavolt.

  • Iga järgnev süst peab olema eelnevast vähemalt 1 cm kaugusel.

Õige tehnika nahavoldi tõstmiseks
1. Tõsta kahte esimest sõrme ja pöialt kasutades nahavolt.
2. Ära pigista ega näpista nahka, sõrmede ja pöidla vahel oleva nahavoldi laius peab olema vähemalt 1 cm.
3. Sisesta süstenõel 90-kraadise nurga all, vabasta nahavolt pärast nõela eemaldamist.

Insuliini süstimine spetsiaalse süstevahendiga
1. Puhaste kätega eemalda süstevahendilt kork.
2. Võta karbist uus nõel. Eemalda paberkleebis ja aseta nõel süstevahendile.
3. Kinnita nõel ja eemalda nõela plastist väliskate. Hoia see alles.
4. Et kontrollida süstevahendi ja nõela töökorda, vali dosaatorit keerates 2 toimeühikut. Eemalda nõelalt sisemine kate. Hoia süstevahendit nii, et nõel oleks suunatud ülespoole. Vajuta ja hoia annusenuppu all, kuni loendur jõuab väärtuseni 0. Nõela otsa peab ilmuma insuliinitilk. Kui seda ei juhtu, korda tegevust.
5. Vali dosaatorit keerates arstiga kokkulepitud annus.
6. Sisesta nõel nahka 90-kraadise nurga all. Vajuta ja hoia annusenuppu all, kuni loendur jõuab väärtuseni 0.
7. Enne nõela väljatõmbamist loe kümneni, et tagada kogu annuse kehasse jõudmine.
8. Eemalda süstevahendilt nõel, kasutades nõela  väliskatet.

Kasutatud kirjandus

  1. Wexler D. Patient education: Type 2 diabetes: Overview (Beyond the Basics). UpToDate; 2020.
  2. International Diabetes Federation. Self-Monitoring of Blood Glucose in Non-Insulin Treated Type 2 Diabetes. Brussels, Belgium; 2009.
  3. International Diabetes Federation. IDF Diabetes Atlas. Ninth edition 2019. Belgia: Brüssel; 2019.
  4. Eesti Haigekassa. Eesti Haigekassa Raviarvete andmebaas. Tallinn: Eesti Haigekassa; 2021.
  5. Tervise Arengu Instituut. Eesti toitumis- ja toidusoovituste uuendamise töörühma koosolekute otsused (kumulatiivne, seisuga jaanuar 2015). 2015.
  6. Robertson R. Pathogenesis of type 2 diabetes mellitus. UpToDate; 2021.
  7. Center for Disease Control and Prevention. Put the Brakes on Diabetes Complications. Center for Disease Control and Prevention; 2021.
  8. Wexler D. Patient education: Preventing complications from diabetes (Beyond the Basics). UpToDate; 2021.
  9. American Association of Diabetes Educators. AADE Position Statement. Diabetes Educ. 2006;32:835–6, 844–7.
  10.  American Diabetes Association. Standards of Medical Care in Diabetes – 2020. Diabetes Care. 2020;43(Supplement 1):S1–212.
  11.  Weinstock R. Patient education: Blood glucose monitoring in diabetes (Beyond the Basics). UpToDate; 2021.
  12.  Centers for Disease Control and Prevention. Diabetes and Your Feet. 2021.
  13.  Tarining Research and Education for Nurses in Diabetes, UK. Type 2 diabetes: what to do when you are ill. Tarining Research and Education for Nurses in Diabetes. UK; 2018.
  14.  Lipska K. Patient education: Hypoglycemia (low blood glucose) in people with diabetes (Beyond the Basics). UpToDate; 2021.
  15.  Centers for Disease Control and Prevention. How To Treat Low Blood Sugar (Hypoglycemia).  2021.
  16.  Ravimi omaduste kokkuvõte. GlucaGen 1 mg HypoKit. Novo Nordisk A/S; 2021.
  17.  TREND Diabetes. Injection technique matters: best practice in diabetes care. TREND Diabetes; 2021

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded